MIG-kaarjootmine võeti kasutusele 1990. aastatel. Meetod on väga sarnane MIG/MAG-keevitusele. Suurim erinevus on materjali sulamistemperatuuri lisamine, kuna MIG-kaarjootmisel alusmaterjal ei sula.
MIG-kaarjootmise soojussisend on oluliselt väiksem kui MIG/MAG-keevitamisel. Seetõttu on MIG-kaarjootmine iseäranis sobiv tsingitud lehtede keevituseks valdkondades nagu mootorsõidukitööstus. Väikse soojussisendi tõttu moondub plaat vähem ja tsingipinne saab vähem kahjustada. Sel põhjusel ilmutab mootorsõidukitööstus suurt huvi kõvajoodisjootmise vastu sulavelektroodiga kaarkeevitusel inertgaasis. MIG-kaarjootmist kasutatakse tihti ka mootorsõidukite remondis.
Kaitsegaasina kasutatakse tihti argooni, isegi kui tootlikkuse ning erinevate omaduste parendamiseks saab lisada väikestes kogustes süsinikdioksiidi ja hapnikku.
