Pehmejoodistamisel on töötemperatuur alla 450 °C. Pehmejoodistamine on sobiv vase ja vasesulamite, tsingi, terase, alumiiniumi ning alumiiniumisulamite keevitamiseks; levinuim on tina kasutamine pehmejoodistamiseks.
Kõvajoodisjootmisel on töötemperatuur üle 450 °C, kuid mitte üle 1000 °C. Soojusallikana kasutatakse tihti leeki. Kõvajoodisjootmine on levinuim jootmise vorm ja on ideaalne enamiku metallide keevituseks. Kõvajoodisjootmist kasutatakse nt kinnitusdetailide vasktorude keevituseks vannitubades ning kõva metalli tükkide kinnitamiseks saeteradele ja puuripeadele.
Nii kõva- kui ka pehmejoodistamise puhul lisatakse joodis liidetavate pindade vahele kapillaartoime abil. Seetõttu peab liidetavate pindade vaheline kaugus olema õigesti dimensioneeritud.
Kuna kõvajoodisjootmist ja pehmejoodistamist on võimalik muuta automaatseks, kasutatakse neid tihti saritootmises.
Pehmejoodistamine ei hõlma sama kõrget töötemperatuuri nagu keevitamine, tekitades seeläbi vähem moonutusega seotud probleeme. Pehmejoodistamine annab kvaliteetsed liited, mille pinnaviimistlus on oivaline.
Pehmejoodistamisel kasutatakse tihti gaaslõikamisleeki, kusjuures levinuimad põlevgaasid on atsetüleen ja propaan.
Vältige ohte, järgides kuumtöötluse ohutusjuhiseid.
