Meie ümber olev õhk on segu mitmetest erinevatest gaasidest, kuid põhiosa sellest moodustavad kolm elementi – lämmastik, hapnik ja argoon. Sektordiagramm näitab nende gaaside kogust kuivas õhus.
Õhk on gaasi tootmisel nö põhitooraine. Sellest puhaste gaaside eraldamise ehk separeerimise järel eralduvad kõik selle ülejäänud koostisosad õhku tagasi. Linde (end. AGA) tarnib kõiki peamisi õhugaase hapnikku, lämmastikku ja argooni.
Kõige tavapärasem õhu separeerimise meetod on krüogeeniline tehnoloogia. Sõna „cryo“ tuleneb kreekakeelselt sõnast külm või jää/härmatis.
Õhk kondenseeritakse ning see veeldub temperatuuril −194 °C. Kuna gaaside keemistemperatuurid on erinevad, separeeritakse neid destillatsiooni kaudu. Esmalt destilleeritakse lämmastik keemistemperatuuriga −196 °C, selle järel argoon (keemistemperatuur −186 °C) ning viimasena hapnik (−183 °C).
Esmalt eraldub veeldatud õhust madalaima keemispunktiga gaas, tõustes ülespoole. Seal on temperatuur madalam, kus gaas taaskord kondenseeritakse ning kogutakse veeldatud vormis kokku.
Väärisgaasid nagu neoon, krüptoon ja ksenooni toodetakse sarnasel meetodil, ent kuna nende kogus õhus on oluliselt väiksem, kasutatakse nende tootmiseks ka alternatiivseid meetodeid.