Õhugaasid, tuntud ka kui atmosfäärigaasid, on gaasid, mis sisalduvad meid ümbritsevas õhus:
Krüptoon
Neoon
Tööstuslikult toodetakse hapnikku, lämmastikku ja argooni nende komponentide õhust eraldamise teel. Kondenseerimisel veeldub õhk temperatuuril −194°C. Kuna erinevatel õhugaasidel on erinevad keemispunktid, eraldatakse gaasid destillatsiooni abil. Gaasidest hakkab esimesena keema lämmastik temperatuuril −196°C, järgneb argoon temperatuuril −186°C ning viimasena hapnik oma keemispunktiga −183°C.
Madalaima keemispunktiga gaas eraldub veeldatud õhust esimesena ning liigub ülespoole. Seal on temperatuur madalam ning gaas kondenseerub uuesti ning koondub vedelas olekus.
Minimaalsetes kogustes sisaldub õhus ka väärisgaase nagu neoon, krüptoon ning ksenoon, mida saab toota sarnasel moel.
Enamik õhugaasidest liigitatakse mittereaktiivseteks ehk inertseteks ning ainult oksüdeerivad gaasid, hapnik ja süsihappegaas, reageerivad kergesti teiste elementidega. Just neid ja teisi õhugaaside omadusi kasutataksegi täielikult ära tööstusprotsessides.
