Gaasiballoonide hooldus: rääkimata lugu

Kui gaasiballoonid saaksid rääkida, oleks neil jutustada nii mõndagi. Põhjamaade ja Balti riikide piirkonnas on igal ajahetkel ringluses üle miljoni Linde gaasiballooni. Iga viimane kui üks nende seast on läbinud oma ainulaadse teekonna, reisides tõenäoliselt sadu või koguni tuhandeid kilomeetreid läbi tihedate metsade või üle laiade merede, haiglatesse, töökodadesse, kasvuhoonetesse, õlletehastesse ning veel paljudesse kohtadesse.

To view the video, you need to consent to YouTube cookies.
To do so, please click here to open the Privacy Preference Center and enable social media cookies.

Kuigi igal balloonil on oma tee läbida, on neil kõigil üks ühine sihtkoht. Kus balloon poleks ka viibinud või mis gaasi selles poleks hoitud, rändab see vähemalt kord kümne aasta tagant Linde balloonide hoolduskeskusse Stockholmist põhja pool Knivstas.

Sellest tagasihoidliku välisilmega hoonest leiame muljetavaldaval hulgal keerukaid masinaid ning 29 kõrgelt koolitatud inspektorist ja tehnikust koosneva asjatundliku meeskonna.

“Meie töötajad peavad enne atesteeritud inspektoriks saamist läbima range koolitusprogrammi, mis võib kesta kuus kuni kaheksa kuud,” selgitab üksuse juht Pierre Björklund.

Demonteerimine ja abrassiivpuhastus

Knivstas hooldatavad terasballoonid on mahuga 2,5 kuni 50 liitrit ning mõeldud Rootsi ja Norra turgudele. Baltimaades ringlevaid balloone hooldatakse Lätis. Iga nädal töödeldakse Knivsta üksuses ligikaudu 1600 ballooni, väljas ootavad aga oma korda veel tuhanded. Selle, millised balloonid parasjagu töösse võetakse, määrab keerukas laohaldussüsteem, mis tagab klientide vajaduste täitmiseks vajalike balloonide kontrollimise ja töötlemise. 

Kõigepealt eemaldatakse balloonilt kork ja ventiil – seda nimetatakse demonteerimiseks. Seejärel kontrollitakse ballooni sisemust, et tuvastada võimalikud mõrad, rooste, niiskus ja muud jäägid. Andmed sisestatakse hoolduslogisse ja asetatakse balloon lakke kinnitatud lintkonveierile, mis toimetab selle aeglaselt ja kindlalt teekonna järgmisse etappi. 

Pärast mõneminutilist rahulikku läbi õhu hõljumist jõuab balloon märgatavalt karmimasse keskkonda: puhastuskambrisse. Siin töödeldakse ballooni suure rõhu all abrasiiviga, et eemaldada kogu allesjäänud värvkate, sildid ja muud jäägid. Balloon väljub sileda ja hõbehallina ning seda kaalutakse enne ülevaatusruumi saatmist.

Ülevaatusruum

Ülevaatusruumis teostab tehnik ballooni välise ülevaatuse, veendudes, et sellel poleks värvijääke või muid kõrvalekaldeid. 

„Ligikaudu kolm kuni kuus protsenti balloonidest ei pääse sellest ülevaatusest läbi ja eemaldatakse ringlusest,“ selgitab Björklund. 

Ülevaatuse läbinud balloonid märgistatakse vastavalt selle gaasi tüübile, mida hakatakse balloonis hoidma. Kõik ballooni asjakohased andmed sisestatakse digitaalsesse andmebaasi. 

„Andmebaasis olevad andmed tõendavad seda, et me oleme teostanud põhjaliku ülevaatuse. Samuti võimaldab see balloone jälgida tänu ainulaadsele koodile, mis omistatakse igale balloonile,“ ütleb Björklund.

Värvikoodid

Järgmises etapis kaetakse balloon pulbervärviga. Pulbervärvi kinnistamiseks ballooni pinnale läheb see läbi ahju, kus balloone kuumutatakse 200 kraadi juures Celsiuse järgi. Balloonikere värvi määrab standardne värvikoodide süsteem: toidugaaside puhul on see roheline, erigaasidel hõbedane, tööstusgaasidel must ja meditsiinigaasidel valge. 

Pärast ballooni põhivärvi kinnistamist värvitakse ballooni ülaosa värvidega, mis näitavad balloonis olevat gaasi. 

Näiteks roheline ülaosa tähistab Argooni segugaase, punane tuleohtlikke gaase ja kollane toksilisi gaase. „Need balloonid täidetakse lõpuks toidugaaside, meditsiinigaaside, erigaaside ja muude tööstusgaasidega,“ selgitab Björklund. 

Pärast värvimist on balloonil aega jahtuda, kui seda transporditakse lintkonveieril rajatise teise ossa.

Ultrahelikatse

See etapp on võib-olla ballooni teekonnal Knivstas kõige kõrgtehnoloogilisem. Siin eemaldatakse balloon lintkonveierilt ja asetatakse alusele ultrahelikatseks. Balloon keeratakse küljele ja keerutatakse ümber oma kesktelje, ultraheliskannerid aga hõljuvad ballooni kohal. Arvutiekraanil kuvatakse reaalajas skannerite leidude tulemusi.

“Kasutame ultraheli defektide leidmiseks. See võimaldab meil märgata kõrvalekaldeid, mida me palja silmaga ei näeks. Jutt käib üliväikestest, mikroskoopilistest defektidest terases,“ selgitab Robert Johansson, Knivsta ultrahelioperaator.

Kui ultrahelikatse on tehtud, saadetakse balloon lõppjaama, kus sellele kinnitatakse uus ventiil ja kaitsekrae ning uued sildid. Andmebaasis asendatakse nüüd selle olek „hoolduses“ olekuga „valmis täitmiseks“. Seejärel toimetatakse balloon laadimisalasse, kus see jääb koos teiste balloonidega ootama oma teekonna järgmist etappi – teeleasumist mõne Linde kliendi poole.

“Ma arvan, et meie kliendid ja ilmselt isegi paljud Linde teiste üksuste töötajad ei mõtle kogu sellele tööle, mida balloonide hooldus nõuab,“ ütleb Björklund, lisades, et ühe ballooniga tegeleb Knivstas selle suhteliselt lühikese aja jooksul sageli ligi kümmekond inimest.

Turvalised ja usaldusväärsed balloonid

Knivsta üksuses hooldatakse tavaliselt aasta vältel pea 100000 ballooni, s.t 10% kõigist kasutatavatest balloonidest. “Me kõik tegutseme selle nimel, et meie kliendid saaksid kvaliteetse toote,“ jätkab ta. „Tahame, et nendeni jõuaksid ohutud ja usaldusväärsed gaasiballoonid.”

Tekst: David Landes

Pildid: Linde

Read our other stories

Industrial gases support forest industry’s green transition

As the world seeks to transition away from fossil-based products and replace them with more climate-smart alternatives, kraft pulp and board mills have an important part to play. The forest industry is shifting into new manufacturing areas where its raw materials and by-products will contribute to the production of biofuels.
Linde's smart solution

Linde nutikas lahendused CO2-ga vee neutraliseerimiseks

Linde SOLVOCARB®-i tehnoloogia ehk süsteem, milles kasutatakse aluselise vee neutraliseerimiseks CO2, aitab Subterra firmal Järfälla tunnelit ehitada. Kasutades tootmisjääkidest eraldatud CO2, aitab see vältida igal aastal sadu tuhandeid tonne CO2 heitmeid ja on parem loodusele.

Hüdropoonilise aiandi saagikuse parandamine toidugaaside abil

Nii nagu traktor tegi kunagi põllumajanduses revolutsiooni, on käimas järgmine tehnoloogiline läbimurre – vesiaiandus. Vedelatel toitesegudel siseruumides nn hüdropooniliselt on võimalik põllukultuure kasvatada igal pool ja igal ajal.

Hydrogen: a potential climate gamechanger

With interest in hydrogen on the rise in the Nordics, a range of experts offer insights on what hydrogen can do to help the planet and what’s needed to capture the opportunity.

MISON®: 40 years providing welders an improved working environment

Following MISON’s introduction, it was immediately clear that the new shielding gas dramatically reduced ozone levels near welders, reducing eye and throat irritation – and coughs – often suffered by welders. Ever since its introduction, MISON remains a product unique to Linde Europe North. Forty years on, fully 80 percent of shielding gas customers now choose the premium MISON shielding gas.

Hüdropoonilise aiandi saagikuse parandamine toidugaaside abil

Nii nagu traktor tegi kunagi põllumajanduses revolutsiooni, on käimas järgmine tehnoloogiline läbimurre – vesiaiandus. Vedelatel toitesegudel siseruumides nn hüdropooniliselt on võimalik põllukultuure kasvatada igal pool ja igal ajal.

Additive manufacturing and medical devices: unlocking extraordinary possibilities

Once thought destined mainly for prototyping, additive manufacturing is now increasingly employed in the development of spare parts, small series production and tooling. Among industries at the forefront of innovative manufacturing, the medical sector has emerged as a major segment driving the growth of additive manufacturing.

Kuivjää ootamatu tähetund võitluses Covid-19 vastu

Kuivjää on küll kasutuses olnud juba 1920ndatest, aga see pole veel kunagi olnud nii kuum teema kui täna.